Veenivere võtmise protseduur

JU-LAB-301
27.04.2026 ver. 6.0

1. Oluline teada

Tavaliselt võetakse verd küünarlohu piirkonna peamistest veenidest, eelistatult keskmisest soonest (v. mediana cubiti). Patsiendile on selles piirkonnas nõelatorge vähem valulik, kuna see soon on nahale lähedal. Alternatiivseteks verevõtukohtadeks on käeseljaveenid või ka küünarvarre seesmise pinna- ja randmeveenid. NB! Küünarlohu veenide asemel muude veenide ja/või probleemne punkteerimine tuleb dokumenteerida infosüsteemi tellimuse juurde.
Verd ei võeta: laialdaselt armistunud alalt, põletushaavadega alalt, turses alalt, hematoomiga alalt, kanüüliga veenist, dialüüsi-fistliga käelt, pareetilisest käest.
Verevõtuks tuleb patsient sobivalt ette valmistada. Ettevalmistus võib analüüsiti olla erinev. Vajadusel täpsustada tingimused laboriga.
- Patsiendi ettevalmistusel lähtutakse dokumendis „EFLM-COLABIOCLI ühissoovitused veenivere võtmiseks“ ver 1.1, juuni 2018 toodud soovitustest, mis kehtivad suurema lapse ja täiskavanud patsiendi verevõtuks ettevalmistuseks. Soovitused ei kehti beebidele ja väikelastele ning eriolukordades.
Patsiendi ettevalmistus verevõtuks vastavalt juhend-dokumendile on järgmine:
- Veri võtta hommikupoolikul enne kella 12.00, parim aeg on kell 8.00-10.00.
- Patsient peab olema eelnevalt vähemalt 1 tund ärkvel.
- Verevõtule eelneval päeval võib süüa ja juua nagu tavaliselt, kuid soovitav on piirata alkoholi, kohvi ja rasvase toidu tarbimist.
- Patsient peab olema eelnevalt paastunud 12 (10-14) tundi:
  - vere võtmise hommikul ei tohi tarbida kofeiini sisaldavaid jooke (kohv, tee, energiajoogid);
  - ei tohi kasutada närimiskummi;
  - soovitav on selle aja jooksul juua üks klaas (200-250 ml) puhast maitsestamata gaasita vett.
NB! Vere võtmine söönud patsiendil ei ole lubatud analüüside korral, mis vajavad kindlasti paastumist. Vt paastu-uuringute nimekirja labori kodulehelt https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/uuringumaterjalide-votmine/paastu-uuringud/
- Enne vere võtmist ei ole patsiendile lubatud:
  - Tubakatoodete kasutamine;
  - toidulisandite jmt kasutamine;
  - võimalusel ravimite kasutamine (lubatud vaid elutähtsad ravimid); ravimi kontsentratsiooni määramisel tuleb lähtuda raviarsti ettekirjutusest;
  - tugev füüsiline pingutus (normaalset päevast aktiivsust ületavat füüsilist pingutust tuleb enne vere võtmist vältida 24 tundi);
  - emotsionaalne koormus.
- Enne vere võtmise protseduuri peab patsient vereringe stabiliseerimiseks vähemalt 15 minutit rahulikult istuma, patsiendi liikumine ootealalt verevõtualale on aktsepteeritav.
NB! Kui verd võetakse söönud patsiendilt või patsient ei ole korralikult ette valmistatud, tuleb see dokumenteerida infosüsteemi tellimuse juurde, et analüüsitulemusi saaks korrektselt tõlgendada.
Protseduuri ajaks tuleb tagada patsiendile mugav ja optimaalne asend. Seejuures tagada patsiendi käele õige asend: patsiendi õlg on randmest kõrgemal ning käsi on välja sirutatud nii, et moodustab õlast randmeni sirgjoone.
Punktsioonikohta ei tohi kloppida ega hõõruda. NB! Patsient ei tohi kätt “pumbata” ja ka rusikasse suruda. Need tegevused võivad põhjustada hemolüüsi, hemokontsentratsiooni või pseudo-hüperkaleemiat.
Veeni paremaks esile toomiseks võib punkteeritavat ala soojendada vee all või soojenduskotiga kuni 10 minutit. See laiendab veresooni ja soodustab veeni täitumist. Võimalusel/olemasolul võib kasutada ka veenide valgustamise seadet.
Veenipunktsiooni koha desinfitseerimiseks kasutada 70% etüülalkoholi või muud sobivat desinfitseerimisvahendit.
- Puhastada tuleb ühe pühkega. Mitte kasutada sama tupsu kaks korda. Vajadusel kasutada naha puhastamiseks kahte või enamat desinfitseerivat tupsu.
- Desinfitseerimise järgselt lasta nahal õhu käes kuivada, et nõela kaudu ei satuks vaakumkatsutisse puhastusainet, mis võib soodustada hemolüüsi.
- Desinfitseeritud nahka ei tohi pärast puhastamist puudutada.
- NB! Alkoholisisalduse määramiseks kasutada mittealkohoolset puhastusvahendit.
Võimalusel teostada verevõtt žgutti kasutamata. Žgutti kasutamisel asetatakse žgutt umbes 7-8 cm punktsioonikohast ülespoole sellise tugevusega, et sõrm mahuks žguti ja naha vahele. Žgutt avada kohe, kui nõel on veenis ja algab verevool vaakumkatsutisse. Vere võtmisel on oluline, et veresoonte kokku surumise aeg žgutiga oleks minimaalne. Kuni ühe minutiline žguti pealhoidmine ei mõjuta oluliselt verest tehtavaid tavauuringuid.
Kui veenipunktsiooni käigus tuleb võtta verd erinevatesse vaakumkatsutitesse, tuleb järgida katsutite täitmise järjekorda. Vt. JU-LAB-301 Lisa 1 või kodulehel https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/uuringumaterjalide-votmine/
Vaakumkatsuti peab täituma ettenähtud mahuni, et tagada vere ja lisandi õige vahekord – verd ei tohi katsutis olla mahumärgist vähem (lahjendusefekt) ega rohkem (hüübimise oht).
- NB! Hüübimisanalüüside korral (naatriumtsitraadiga katsuti, helesinine kork) peab katsuti kindlasti olema täidetud ettenähtud mahumärgini.
- Ülejäänud katsuteid ei saa kasutada kui need on alatäitetud ehk täitunud alla 90% täitumismahust.
- Erandolukorras saab hüübimisaktivaatoriga (CAT katsuti, kollase korgiga) katsutist analüüse teostada ka juhul kui katsuti on alatäidetud. Oluline, et verd on analüüside teostamiseks piisavalt.
- Kui CAT katsuti ei ole täitunud ettenähtud mahumärgini, tekib vaakumkatsutisse jäänud vaakumi tõttu hemolüüs. Selle vältimiseks võtta katsutilt korraks kork pealt, et eemaldada jääkvaakum ning seejärel sulgeda katsuti uuesti korralikult korgiga. NB! Katsutit ei tohi avada, kui tellitud on ioniseeritud kaltsiumi analüüs.
Vere võtmisel hoida katsutit sellises asendis, et veri valguks mööda katsuti seina. Kui veri pritsib vastu katsuti põhja ja moodustub vaht, võib see põhjustada hemolüüsi.
Vere võtmisel jälgida, et katsuti kork oleks kõrgemal ja põhi madalamal, et vältida katsutis olevate ainete sattumist nõela.
Lisandit sisaldaval katsutil keerata kohe peale täitumist põhi üles-alla, et veri seguneks lisandiga – hüübimisanalüüside puhul 4 korda, muude katsutite puhul vähemalt 8 korda. Õhumull peab liikuma katsuti ühest otsast teise. NB! Katsutit ei tohi loksutada ega raputada!
- NB! Mitme katsuti täitmisel segada iga katsutit kohe peale täitumist ühekordse üles-alla pööramisega ning segada katsuteid vajalik arv kordi siis, kui kõik katsutid on verega täitunud ja nõel patsiendi veenist eemaldatud.
Kui veri ei valgu katsutisse või selle vool lakkab enne, kui katsuti on täitunud, on põhjuseks veenipunktsiooni ebaõnnestumine või soonesein on imetud vastu nõela ava.
- Lahendus: muuta nõela asendit – viia nõel sügavamale, tõmmata tagasi, muuta nõela nurka.
- Kui veenipunktsioon ei õnnestunud, punkteerida uut veresoont. Vältida sama veresoone korduvat torkamist.

2. Veenivere võtmise protseduur

Tagada patsiendile mugav ja punktsiooniks sobiv asend. Vajadusel lasta verevõtutool lamamisasendisse.
Identifitseerida patsient nime ja sünniaja või isikukoodi alusel: eelistatult küsida patsiendilt pildiga dokumenti või küsides patsiendilt „Kuidas on Teie ees- ja perekonnanimi?“ ja „Öelge oma sünniaeg/isikukood“. Vajadusel tuvastada ta portaali eesti.ee või terviseportaal.ee kaudu.
Vormistada/kontrollida tellimus. Veenduda, et patsiendi identifitseerimisel saadud andmed ühtivad tellimuse andmetega.
Selgitada patsiendile veenivere võtmise protseduuri ja vajadusel teda rahustada.
Kontrollida, kas patsient on analüüsideks sobivalt ette valmistatud, nt pidanud ettenähtud dieeti. Verevõtuprotseduur viia läbi või mitte vastavalt olukorrale ja vajadusel teha märge infosüsteemi tellimuse juurde (nt Patsient on söönud enne proovi andmist).
Kontrollida, kas patsiendil pole allergiat punktsioonikoha desinfitseerimisel kasutatavate ainete või plaastri suhtes.
Jälgida, et protseduuri ajal on patsiendi suu tühi: ei tohi süüa, juua ega närida nätsu.
Panna endale kätte kindad.
Panna valmis vajalikud katsutid – raputada katsutit kergelt, et eemaldada võimalikud lisanditilgakesed korgi küljest. Katsutid asetada kasutamise järjekorda.
Valida sobiva suurusega nõel, ühendada nõel nõelahoidjaga ja veenduda, et nõel püsib kindlalt nõelahoidjas. Jälgida, et turvakate ei segaks veenipunktsiooni.
Valida punkteerimiseks sobiv veen.
Vajadusel asetada punktsioonikohast kõrgemale (nt õlavarrele) žgutt. NB! Jälgida, et patsient ei pumpaks kätt ega suruks kätt rusikasse.
Puhastada punktsioonikoht desinfitseeriva vahendiga ühe pühkega ja lasta nahal kuivada.
Eemaldada nõelalt kork. Kontrollida, et nõela ava on vaba.
Teostada veenipunktsioon – fikseerida veen pöidlaga natuke allpool punktsioonikohta, et veen ei liiguks eest ära; nõel torgata veeni 5-30 kraadise nurga all nõelaavaga ülespoole.
Hoides ühe käega tugevalt nõelahoidjast, asetada vaakumkatsuti nõelahoidjasse ning suruda katsutit nii, et nõela lateksiga kaetud nõel läbistaks katsuti korgi.
Vabastada žgutt kohe, kui veri hakkab voolama katsutisse.
Kui katsuti täitub ettenähtud koguse verega ja verevool lõpeb, eemaldada katsuti nõelahoidjast ja segada seda koheselt õrnalt, pöörates katsuti põhja vähemalt ühe korra ülesse-alla.
Vajadusel asetada hoidjasse järgmine katsuti.
Katsutite täitumise järgselt asetada punktsioonikohale puhas kuiv nahapuhastuspaber ja eemaldada nõel veenist.
Katta nõel koheselt turvakattega lükates pöidlaga turvakatte nõelale. Visata kasutatud nõel ja nõelahoidja vastavasse jäätmekonteinerisse.
Avaldada ühe käega punktsioonikohale survet ja teise käega keerata rahuliku liigutusega katsutitel veel vastavalt 4-8 korda põhi üles-alla.
Asetada punktsioonikohale plaaster ja paluda patsiendil avaldada punktsiooni kohale otsest survet 3-5 (kuni 10) minuti jooksul kätt kõverdamata.
Markeerida katsutid patsiendi juuresolekul ja asetada püstises asendis statiivile.
Küsida patsiendilt enesetunde kohta ja paluda tal ukse taga ~5 minutit istuda, et veenduda veritsuse lakkamises.
Puhastada käetugi, korduvkasutatav žgutt jt pinnad.
Eemaldada kindad. Puhastada käed.

3. Kasutatud kirjandus

EFLM-COLABIOCLI ühissoovitused veenivere võtmiseks. Versioon 1.1, juuni 2018 https://www.eflm.eu/upload/docs/Estonian-translation-Venous_blood_collection.pdf