Veenivere võtmine  Prindi

1. Vahendid

A. Vaakumkatsutid

• Erinevate analüüside jaoks võtta veri erinevate lisanditega vaakumkatsutitesse, järgides katsutite õiget järjekorda (Tabel 1)
• Tühje vaakumkatsuteid säilitada +4…+25 oC juures statiivil püstises asendis
• Jälgida katsutite aegumistähtaegu.

B. Nõelad

• Nõela valikul arvestada patsiendi vanust ja punkteeritava veeni läbimõõtu: liiga jäme nõel lõhub veeni seina, peenikese nõela kasutamisel on verevool aeglane, mis võib põhjustada hemolüüsi
• Lastel kasutada peenemaid nõelu: 22G (halli otsaga), täiskasvanutel jämedamaid nõelu: 20G (kollase otsaga) ja 21G (rohelise otsaga).

Joonis 2

 

 

 

 

 

C. Nõelahoidja

• Nõel keeratakse nõelahoidjasse lateksiga kaetud otsaga (nõela plastikkatte hall ots)
• Latekskaitse sulgeb nõela ja sellega verevoolu katsutite vahetuse ajaks.

Joonis 3

 

 

 

 

 

D. Žgutt ja tugipadi

E. Nahapuhastusvahendid

• Desinfitseeriv vahend, nahapuhastuspaber

 

2. Oluline teada

• Vaakumkatsuti peab täituma ettenähtud mahuni, et tagada vere ja lisandi õige vahekord – verd ei tohi katsutis olla mahumärgist vähem (lahjendusefekt) ega rohkem (hüübimise oht)
• Vere võtmisel hoida katsutit sellises asendis, et veri valguks mööda katsuti seina. Kui veri pritsib vastu katsuti põhja ja moodustub vaht, võib see põhjustada hemolüüsi
• Antikoagulanti sisaldaval katsutil keerata kohe peale täitumist põhi ülespidi, et veri seguneks antikoagulandiga – hüübimisanalüüside puhul vähemalt 4 korda, muude katsutite puhul 8 korda. Õhumull peab liikuma katsuti ühest otsast teise. Katsutit ei tohi loksutada ega raputada!
• Kui veri ei valgu katsutisse või selle vool lakkab enne, kui katsuti on täitunud, siis on põhjuseks veenipunktsiooni ebaõnnestumine või soonesein on imetud vastu nõela ava.
• Lahendus: muuta nõela asendit – viia nõel sügavamale, tõmmata tagasi, muuta nõela nurka. Kui veenipunktsioon ei õnnestunud, punkteerida uut veresoont. Vältida sama veresoone korduvat torkamist.
• Kui verd on katsutis analüüside teostamiseks piisavalt, kuid vaakumkatsuti ei ole täitunud ettenähtud mahumärgini, tekib katsutisse jäänud vaakumi tõttu hemolüüs (kõikide katsutite puhul). Selle vältimiseks eemaldada katsutilt kiiresti kork, et õhk sisse pääseks ning sulgeda seejärel katsuti uuesti korgiga. See kehtib ainult punase korgiga katsutite korral, ülejäänud katsuteid ei saa alatäitumise korral kasutada.
• Vere võtmisel ei tohi punktsioonikohta kloppida ega hõõruda. Jõuline käe “pumpamine” võib põhjustada hemolüüsi ja hemokontsentratsiooni.
• Desinfitseerimise järgselt lasta nahal õhu käes kuivada, et nõela kaudu ei satuks vaakumkatsutisse puhastusainet, mis soodustab hemolüüsi.
• Žgutt asetatakse umbes 10 – 12 cm punktsioonikohast ülespoole sellise tugevusega, et sõrm mahuks žguti ja naha vahele.
• Žgutt avada kohe, kui nõel on veenis ja algab verevool vaakumkatsutisse.
• Verevõtmisel on oluline, et veresoonte kokkusurumise aeg žgutiga oleks minimaalne. Kuni ühe minutiline žguti pealhoidmine ei mõjuta oluliselt vereseerumist tehtavaid tavauuringuid.
• Tavaliselt võetakse verd küünarlohu piirkonna keskmisest soonest. Patsiendile on selles piirkonnas nõelatorge vähem valulik, kuna see soon on nahale lähedal. Alternatiivseteks verevõtukohtadeks on küünarvarre seesmise pinna-, randme- ja käeseljaveenid.

Verd ei võeta:

• laialdaselt armistunud alal
• põletushaavadega alalt
• turses aladelt
• hematoomiga aladelt
• kanüüliga veenist
• dialüüsi-fistliga käelt

3. Veenivere võtmise protseduur

• Identifitseerida patsient
• Vormistada/kontrollida saatekirjad.
• Kontrollida, kas patsient on pidanud ettenähtud dieeti ja kas pole allergiat punktsioonikoha desinfitseerimisel kasutatavate ainete suhtes.
• Tagada patsiendile mugav ja sobiv asend – patsiendi käsi peab olema sirutatud välja nii, et käsi moodustaks õlast randmeni sirgjoone.
• Panna endale kätte kindad.
• Panna valmis vajalikud katsutid – raputada katsutit kergelt, et eemaldada võimalikud lisanditilgakesed korgi küljest. Katsutid asetada kasutamise järjekorda.
• Valida sobiva suurusega punktsiooninõel ja veenduda, et nõel püsib kindlalt nõelahoidjas.
• Valida punktsioonikoht. Patsiendil paluda suruda käsi rusikasse, et veenid paremini nähtavale tuleksid.
• Veenivere võtmisel ei tohi punktsioonikohta kloppida ega hõõruda!
• Puhastada punktsioonikoht desinfitseeriva vahendiga ja lasta punktsioonikohal kuivada.
• Asetada žgutt punktsioonikohast südame poole. Žgutti ei hoita peal üle 1 minuti.
• Eemaldada nõelalt kork. Kontrollida, et nõela ava on vaba.
• Teostada veenipunktsioon – veen fikseerida pöidlaga natuke allpool punktsiooni kohta ja tõmmata nahk pingule, et veen ei liiguks eest ära; nõel torgata veeni 15 – 30 kraadise nurga all nõelaavaga ülespoole.
• Vere võtmise ajal jälgida, et katsuti kork oleks kõrgemal ja põhi madalamal, et vältida katsutis olevate ainete sattumist veeni.
• Hoides ühe käega tugevalt nõelahoidjast, asetada vaakumkatsuti nõelahoidjasse ning suruda katsutit nii, et nõela lateksiga kaetud teravik läbistaks katsuti korgi.
• Hoida katsutit nii, et veri valguks mööda katsuti seina allapoole.
• Vabastada žgutt kohe, kui veri ilmub katsutisse.
• Kui katsuti täitub ettenähtud koguse verega ja verevool lõpeb, eemaldada katsuti hoidjast ning vajadusel asetada hoidjasse järgmine katsuti.
• Lisandiga katsutil keerata peale täitumist põhi 4 – 8 korda (hüübimise katsutil 4 ja teistel 8 korda) rahuliku liigutusega ülespidi ja tagasi, et veri seguneks lisandiga.
• Asetada punktsioonikohale kuiv nahapuhastuspaber ja eemaldada nõel veenist.
• Avaldada punktsioonikohale otsest survet 3 – 5 minuti jooksul ilma patsiendi kätt kõverdamata.
• Kõik punktsioonil kasutatud vahendid koguda selleks ettenähtud kogumiskonteinerisse.
• Kui nõelahoidja on verega kokku puutunud, siis tuleb see desinfitseerida või kasutusest kõrvaldada (asetada samuti kogumiskonteinerisse).
• Proovinõu markeerida.