Proovimaterjali võtmine günekotsütoloogiliseks uuringuks Prindi Prindi

• Materjal võetakse emakakaela ekto- ja endotserviksilt. Enne materjali võtmist tuleb eemaldada emakakaelalt limakork (rohke lima raskendab proovi hindamist).

• Soovitatav kasutada kahte võtmisvahendit: spaatlit ja endotservikaalset tsütoharja:

  • Spaatliga tõmmatakse 360 kraadise ringja liigutusega üle ektotserviksi (vt joonis 5).
  • Endotservikaalne materjal võetakse kaelakanalist tsütoharjaga, roteerides harja 90 kraadi ulatuses (vt joonis 6)

Joonis 5. Materjali võtmine ektotserviksilt (spaatliga)

 

 

 

 

Joonis 6. Materjali võtmine endotserviksilt (tsütoharjaga)

 

 

 

 

 

Saadud materjalid (ekto- ja endotservikaalne) kantakse ühele alusklaasile (vt joonis 7):

  • Spaatlil olev ektotserviksi materjal tuleb kanda alusklaasi ühele servale õhukese kihina ühe liigutuse abil.
  • Tsütoharjal olev endotserviksi materjal tuleb kanda alusklaasi teisele servale liikudes klaasi alumise serva poole samal ajal roteerides tsütoharja.
  • Materjal fikseeritakse koheselt 96% etanoolis või spetsiaalse spreiga. Optimaalne fikseerimisaeg on 30 min.

Joonis 7. Materjali kandmine alusklaasile

 

 

 

 

 

 

 

Naise erinevad füsioloogilised seisundid võivad mõjutada PAP-testi võtmise tulemust. Näiteks raseduse ajal tsütoharjaga materjali võtmise tõttu kipub naise tserviks kergesti veritsema, mis põhjustab mitteadekvaatse materjali saamise. Sellisel juhul soovitakse tsütoharja asemel kasutada Cervex – Brush´i® (vt joonis 8).

 

Joonis 8. Materjali võtmine kasutades Cervex – Brush’i®

 

 

 

 

 

Kui rakuline materjal on alusklaasile kantud, tuleks preparaat koheselt fikseerida kas 95 – 96% etanoolis vähemalt 30 min või kasutades aerosooli (nt CytoFixx, Heinz Herenz). Pihustada seda 20 – 30 cm kauguselt alusklaasist (vt joonis 9).

Joonis 9. Materjali fikseerimine aerosooliga

 

 

 

 

 

Materjali adekvaatsust mõjutavad:

  • Menstruaaltsükkel – proovi võtta menstruaaltsükli 7. – 15. päeval, siis on vähem verd ja lameepiteeli rakkude tsütolüüsi, mis segavad proovi hindamist.
  • Põletik – kui naisel on põletik, siis soovitatakse enne ravida ja võtta proov 3 kuud peale ravi lõppu, sest põletikulised elemendid segavad proovi hindamist ning samuti reaktiivsed rakulised muutused võivad anda vale-negatiivse või vale-positiivse tulemuse.
  • Atroofia
  • Postpartum – soovitatakse PAP-test võtta mitte enne kui 3 kuud peale sünnitamist, et vältida vale-negatiivseid ja – positiivseid tulemusi.
  • Tserviksi mehaaniline või keemiline ärritus – soovitatakse mitte võtta proovi enne 48 tunni möödumist vaginaalsete medikamentide kasutamist. Vahetult peale kolposkoopiat ei võeta PAP-testi.
  • Radioteraapia – põhjustab erinevaid rakulisi muutusi.