Ureaplasma urealyticum DNA, Ureaplasma parvum DNA (U urealyticum DNA, U parvum DNA) Print Print

Ureaplasmasid leitakse väga sageli tervete täiskasvanute urogenitaaltraktist, ent nad võivad ka käituda kui patogeenid. Ureaplasma urealyticum jaguneb kaheks liigiks:

Ureaplasma parvum (biovar 1 ehk parvo biovar)

Ureaplasma urealyticum (biovar 2 ehk T960 biovar).

Nakatumine toimub sugulisel teel, lootele võivad levida astsendeeruvalt, transplatsentaarselt ja sünnitusteede läbimisel. Meestel võib ureaplasma põhjustada mittegonokokilist uretriiti, prostatiiti, epididümiiti, orhiiti. Naistel võib ureaplasma põhjustada ägedat salpingiiti, tservitsiiti, koorioamnioniiti, endometriiti, iseeneslikku aborti ja enneaegset sünnitust. Vastsündinud (eriti enneaegsed) võivad olla madalama sünnikaaluga. Ureaplasma võib koloniseerida vastsündinu hingamisteid, võib põhjustada vastsündinul kopsupõletikku, kroonilist kopsuhaigust, harvem ka sepsist ja meningiiti. Ureaplasmasid on seostatud viljatusega nii meestel kui naistel, reaktiivse artriidi, Reiteri tõve ning põie- ja neerukividega. Ureaplasmade liigi eristamine on oluline, sest U. parvum ja U. urealyticum võivad erineda oma patogeensuse poolest.

Näidustus:

Urogenitaalinfektsioonid

  • Koorionamnioniit
  • Enneaegne sünnitus
  • Neonataalsed infektsioonid
  • Artriit

Uuritav materjal: Emakakaelakanalikaabe, ureetrakaabe, (esmasjoa) uriin (soovitavalt meestelt), amnionivedelik, sperma, tupekaabe

Analüüsimeetod: PCR (polümeraasi ahelreaktsioon)

Referentsväärtus: Negatiivne

Tõlgendus:

  • Positiivne tulemus kinnitab ureaplasma infektsiooni.
  • Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni, vaid näitab antud proovimaterjalis U. urealyticum´i või U. parvum´i puudumist või on nende kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri. Oluline on proovimaterjali korrektne võtmine.