Küünte dermatofüütide DNA (Nail-Dermatophyte DNA)  Print

Küünte seenhaigusi põhjustavad erinevad dermatofüüdid. Eestis on levinuimaks haigustekitajaks Trichophyton rubrum, sageduselt järgmine on Trichophyton interdigitale. Küünte  seenhaigusesse haigestutakse peamiselt ravimata jäänud jalgade seenhaiguse tõttu.  Küünte seenhaiguste vastu on olemas tänapäeval efektiivne antimükootiline ravi. Esmalt peaks aga kindlaks tegema, kas haigus on dermatofüütide poolt põhjustatud või on tegemist küünte düstroofilise kahjustusega (mehhaanilised vigastused, psoriaas jne).

Küünte seenhaigus on väga levinud. Haigus saab enamasti alguse küünte distaalsetest servadest valkja või kollaka laiguna. Edasi võib nakkus levida, põhjustades kogu küüneplaadi hüperkeratoosi või onühholüüsi. Lisaks ebaesteetilisele vaatepildile võib selline küüs põhjustada ka valu. Kahjustunud küüs on nakkusallikaks.

Traditsiooniline seenhaiguste diagnostika hõlmab klassikalisi mikrobioloogilisi meetodeid ning ajakulu võib kõikuda 10-15 päevast kuni 3-4 nädalani. DNA testi puhul saab vastuse oluliselt kiiremini (kuni viie tööpäeva jooksul). Test põhineb PCR meetodil (seente DNA määramisel) ning annab vastuse, kas proovimaterjalis leidub haigustekitaja – Trichophyton rubrumi või teiste dermatofüütide DNAd. Proovimaterjalina sobib kahjustunud küüneplaadi kaabe (skarifikatsioon).

Näidustus: Varba- ja/või sõrmeküüne kahjustus

Uuritav materjal: Skarifitseeritud materjal kahjustatud küüneplaadilt

Analüüsimeetod: PCR metoodika

Referentsväärtus: Negatiivne

Tõlgendus:

Positiivne tulemus kinnitab T. rubrum infektsiooni ja/või teiste dermatofüütide olemasolu küünematerjalis. Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni olemasolu, vaid näitab antud proovimaterjalis dermatofüüdi DNA puudumist või on tema kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri. Oluline on proovimaterjali korrektne võtmine.